Turvatoolidest/hällidest üldiselt


i-Size ja ECE R44

Selle aasta 9. juulil võeti vastu i-Size eeskiri, mis kehtib koos ECE R44 eeskirjaga. Üleminekuaastatel on mõlemad eeskirjad kehtivad, aga kunagi peaks ECE R44 täielikult kaduma.
Mis imeloom see i-Size siis on? Tegemist on uue ja täiustatud määrusega ( ECE R129 ), mis on kohaldatud laste turvavarustusele. Uue nõude järgi peab laps olema seljaga sõidusuunas kuni 15. elukuuni. Enam ei ole lapse kaalunõuet ja seda just 0 ja 0+ grupi turvavarustuses, mis hõlmab turvahälle. Kui toode on mõeldud kasutamiseks 0+ kuni I grupp, siis peab see ka olema kasutatav seljaga sõidusuunas kuni lapse 15 elukuuni. Teiseks nõudeks on turvavarustuse külgkokkupõrke testide tegemine. Siiani ei ole need tootjale kohustuslikud olnud ja selle tõttu võib leida müügilt turvatoole/hälle, millel puuduvad korralikud külgtoed. Kolmandaks nõudeks on ISOfix kinnituste olemasolu. Uue nõude kohaselt ei saa turvatooli/hälli rihmaga autosse panna vaid ainult ISOfixi abil. Siit tuleb ka neljas nõue, mis kohustab tegema turvatooli/hälli võimalikult lihtsalt paigaldavaks.
Mis muutub lapsevanemale lihtsamaks? Enam ei pea paaniliselt jälgima palju laps kaalub, sest oluline on lapse vanus ja pikkus. Kuni 15. elukuuni on laps seljaga sõidusuunas ja seda peab võimaldama 0/0+/I gruppi kuuluvad turvatooted ehk siis ostate turvahälli ja saate kasutada poolteist aastat. Sama kehtib ka turvatoolidele. Lisaks peavad turvatoolid/hällid olema varustatud ISOfixiga, et teha nende kasutamine turvalisemaks ja mugavamaks.
Kunasest see täielikult kehtima hakkab? Praegu kehtib uus nõue koos vanaga. Arvatavasti aastal 2018 lõpetab ECE R44 kehtivuse ja siis alles hakkab täielikult kehtima uus nõue. Seega ei ole vaja kohe poodi tormata uue turvatooli järgi vaid võib rahus vana edasi kasutada.
Kuna kõik on veel nii uus, siis ei ole kõik veel täpselt teada. Vabandan, kui mõned vead sees.

Milleks meile turvatestid ja mida need näitavad?


Suur ime on juhtunud ja Eesti ajakirjandus ja erinevad ametid on hakanud kirjutama laste turvavarustusest! Ma väga loodan, et see ei jää ainsaks ühepäevaseks kampaaniaks vaid teemat arendatakse pidevalt edasi ning tarbijat informeeritaks pidevalt. Võibolla jõuame meiegi kunagi sinnamaale, kui laseme kontrollida Eestis müüdavat turvavarustust.

Aga kes neid teste siis läbi viib? Üks suuremaid testide tegijaid on Saksamaal asuv ADAC. Tegemist on sõltumatu organisatsiooniga, mis ei kuulu ühelegi turvatoolide tootjale. Tegelikult on ADAC palju laiahaardelisem ja uurib-puurib rohkemat. Loodud on see asutus juba 1903 aastal ja nüüdseks on sellel üle 17,4 miljoni liikme. Testide tegemine on üks väike osa kogu organisatsiooni tööst ja mõeldud on need tarbijate informeerimiseks. Turvateste teevad veel Soome autolliit, Austria ÖAMTC, kuid nemadki tellivad oma testid ADAC laborist. Turvateste teevad veel mitmed USA laborid. Viimasel ajal ongi rohkem uuringuid tehtud USA, sest seal on laste turvalisus väga kuum teema.

Mille poolest erinevad need sõltumatute laborite testid? Iga endast lugupidav turvatooli tootja viib läbi teste oma toodete katsetamiseks. EL määrusega on ette nähtud tüüptingimused ja nõuded kuidas teste teha. Millised katsed peavad olema, mis kiirus jne. Erinevalt tootjate testist sooritab ADAC testid suurematel kiirustel, kui määrusega ette nähtud. 50km/h asemel on 60km/h, mis tegelikult annab pädevama tulemuse, kui madalam kiirus. Enamasti juhtuvad traumadega avariid ikka suurel kiirusel, mitte seisvas autos. Teoorias võib müüa turvavarustus, mis peab vastu linnakiirusel, aga maantee 100km/h ei pea vastu pidama, kuid sellises olukorras ongi turvatooli vaja. Päris kohutav oleks, kui enamus tootjaid jälgiks ainult seda miinimumnõuet. Õnneks suur osa tootjaid peavad sõltumatute laborite läbiviidud teste tunnustuseks, mitte nuhtluseks. Mida paremad on tulemused, seda paremini saab ju müüa. Sõltumatute laborite testitulemustes näeb sedagi, et alati ei ole parim kallim toode. Kui palju on testides läbi kukkunud keskmisest kallimad ja tuntud firmade tooted. Vaevalt, et ükski suurfirma paneks ise välja tulemuse, kus tema toode on põrunud. Sõltumatud laborid saavad seda teha ja teevad ka. Neid huvitab tarbijate ohutus, mitte firmade nimed.
See on ka üks peamiseid põhjuseid, miks tasub jälgida erinevaid turvateste, mitte uskuda pimesi müügimehe juttu. Kui mõni toode on saanud lisaks kõigele ka sõltumatute uurijate tunnustuse, siis ta seda reklaamib. Kui selline tunnustus puudub, siis sellest ei räägita, kuigi testitulemus on olemas.

Miks ikkagi jälgida teste? Tavakodanikule annavad sellised testid ja uurimused hea võimaluse võrrelda erinevaid tooteid. Testides saab välja otsida parima hinna ja kvaliteedi suhtega turvatooli. Paljud arvavad, et mida kallim hind ja võimsam nimi seda parem on, aga alati ei pea see paika. Isegi mõõduka või odavama hinnasklassiga toodete hulgas on kvaliteetseid tooteid.

Mida jälgida testides? Kuna meil on enamasti levinud ADAC testid, siis ma lähtun nendest. Tulemused antakse: ++ sehr gut – väga hea, + gut – hea, Ο befriedigend – rahuldav, Θ ausreichend – piisav, - mangelhaft – puudulik. Kõige olulisem on turvalisuse tulemus Sicherheit. Kui selle taga on ++ on järelikult tegemist turvalise tootega. Teiseks vaadatakse Bedienung/Ergonomie ehk kasutamislihtsust/ergonoomilisus. Siin jällegi see plusside/nullide/miinuste süsteem. Mida lihtsam on turvatooli paigaldada, seda väiksem on tõenäosus, et see valesti paigaldatakse ja seda väiksem on võimalus, et laps saab avariis viga (isegi kõige parem turvatool ei suuda last avariis kaitsta, kui on valesti paigaldatud). Ergonoomilisus näitab, kui mugav on turvatool lapsele. Kas lapse jalad väsivad selles, kas turvatool toetab piisavalt jne. Edasi tuleb Schadstoffe ehk mürgised ühendid tootes. Keegi meist ei taha panna oma last turvatooli, mis kubised ühenditest, mis võivad ntx allergiat või halvemal juhul vähki põhjustada. Viimasena vaadatakse Verarbeitung/Reinigung töötlemine/puhastus. Siia kuulub turvatooli kattematerjalide jne kasutusmugavus. Kõige lõpuks arvutatakse saadud tulemused kokku ja antakse üldtulemus. Üldtulemuse juures kasutatakse sama märgisüsteemi, mis erinevates testigruppides. Lisaks on veel võetud kasutusele värvisüsteem, et oleks tabelis parem ülevaade: tumeroheline on väga hea tulemus, roheline on hea tulemus, hele oranž on rahuldav, tume oranž on piisav ja punane on puudulik. Koondtabeli lugemine on tegelikult väga lihtne ja annab hea ülevaate. Eraldi saab veel vaadata iga testitud turvatooli põhjalikumaid kirjeldusi, kus on loetud detailsemalt toote plussid ja miinused.

Kogu selle pika tekti mõte oli lapsevanemaid informeerida testide vajalikkuses. Pole vaja karta, et tegemist on tootjate lobitööga ja tarbijale üritatakse pähe määrida kalli raha eest rämpsu. Need testid annavad meile võimaluse orienteeruda müüdavas kaubas ja teha parim ost. Ma loodan väga, et meil hakkab kunagi mõni ametkond samasuguseid teste tegema ja rahvast tulemustes teavitama (teoorias peaks seda tegema Tarbijakaitseamet, aga neid pole siiani ükski lastega seotud tooded huvitanud. Isegi mitte need, mis on RAPEX lehel suure hoiatusega üleval).


Milleks on vaja turvatooli/turvahälli? Turvatooli/hälli on vaja, et see kaitseks last avarii korral. Isegi 100m sõitmiseks on vaja turvavarustust, sest kunagi ei või teada, mida teevad kaasliiklejad. Ei tasu jääda lootma enda heale sõiduoskusele, sest teised ei pruugi olla nii head. Kahjuks on suur osa liiklusõnnetustest põhjustatud just purjus juhtide poolt ja meie ei saa nende käitumist kuidagi kontrollida. Sellepärast ongi vajalik kasutada autos lapse sõidutamiseks turvatooli või turvahälli, et tagada maksimaalne kaitse.

Millistele nõuetele peavad vastama meil müüdavad turvatoolid? Otsisin pikalt internetist seda kohta, kus oleks märgitud millised nõuded on kehtestatud EL turvatoolidele. Lõpuks leidsin isegi midagi 
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:233:0095:0210:en:PDF
Siin peaks olema kõige uuemad kehtivad nõuded. Üllatuseks leidsin, et turvavarustus, mis sobib kasutada 15-25kg lapsele peab olema seljatoega. Varem teadsin, et alates 15kg võib olla nn pepualus, aga uue määrusega pepualused alates 22kg.
Eraldi tooksin välja ka turvavarustuse gruppidesse:
  • group 0 for children of a mass less than 10 kg;
  • group 0+ for children of a mass less than 13 kg;
  • group I for children of mass from 9 kg to 18 kg;
  • group II for children of mass from 15 kg to 25 kg;
  • group III for children of mass from 22 kg to 36 kg
Enamus müügis olevatest turvavarustusest on sellised, mis vastab kahele ja rohkem grupile. Suur osa turvahälle sobib kasutada 0-0+ grupile. 0+ grupi alla kuuluvad turvatoolid, mis sobivad 0+-I grupi alla jne. On veel turvatoole, mis sobivad I-II gruppi ja turvatoole, mis sobivad I-III gruppi. Kui turvahäll/turvatool on mõeldud kasutamiseks mitme erineva grupi jaoks, siis ta peab vastama kõigile nendele gruppidele kehtestatud nõuetele.

Kasulik lugemine enne turvavarustuse ostmist. Enne, kui hakkate ostma turvavarustust, soovitan tutvuda selle infovoldikuga. Kogu tekst on eesti keeles ja ilusti, lihtsalt seletatud  http://www.turvatoolid.com/veebipood/attachment.php?id_attachment=12

Mis on 0 kuni 0+ grupp ja mis siia kuulub? 0 grupi turvavarustus on mõeldud vastsündinust kuni umbes 10kg lapsele. Kõige levinumad on tavalised turvahällid, aga on kasutuses veel spets vankrikorvid, mida saab autosõidul kasutada (Britaxi toode on saavutanud turvatestides väga head tulemused). 
Turvahälli kasutusel tuleb jälgida kui raskele lapsele see on mõeldud. Enamus hälle sobivad kuni 13kg lapsele, aga leidub ka turvahälle, mis sobivad kuni 9kg lapsele. Kõik turvahällid kinnitatakse autosse seljaga sõidusuunas. Eesistmel kasutades peab jälgima, et auto turvapadi (airbag) oleks välja lülitatud. Turvahäll on lapsele jäänud siis väikeseks, kui lapse pea hakkab ülemise ääreni jõudma (umbes 2cm jääb pealae ja ääre vahele on maksimum) või lapse kaal on saavutanud lubatud maksimumi. See, kui lapse jalad ripuvad üle ääre ei ole takistus ja ei muuda turvahälli kasutamist lapsele ebamugavaks. Laps saab ilusti jalad auto istme seljatoele toetada ehk siis viskab jalad seinale nagu vanad eestlased ütlesid. Turvahälli tasub kasutada nii kaua kui võimalik, sest see on kõige turvalisem vahend autosõidul üldse. Norras ja Rootsis soovitatakse (või on isegi nõutud) last sõidutada SSS (seljaga sõidusuunas) olekus kuni 4 eluaastani. Tänu sellele on nendes riikides väga vähe avariisi, kus väikelapsed surma või vigastada saaksid. Eestis on kahjuks see näitaja väga suur, umbes 30% 0-4 aastaste laste surmadest on liiklusõnnetused. Isegi selline suurriik nagu USA on soovituslikuks teinud 4 eluaastani kasutada SSS turvavarustust ja see plaanitakse kohustuslikuks teha. Loodetavasti jõuame meiegi selleni.

Mis on 0+ kuni I grupp ja mis siia kuulub? Sellesse gruppi kuuluvad turvatoolid, mida võib kasutada alates sünnis ja enamasti kuni 18kg lapsele. Kuigi turvatoolil on märge, et saab kasutada alates sünnist, seda siiski ei soovitata, sest puudub piisav tugi vastsündinule ja turvatool ei jää nii lamavasse asendisse kui turvahäll. Soovitatav on oodata sellise turvatooli kasutamisega seni, kui laps on umbes 6 kuu vanune, siin ei kehti nõue, et laps peab iseseisvalt istuma. 
Osad selle grupi turvatoolidest on kasutatavad teatud lapse kg SSS oleksus (tavaliselt 9kg või 13kg) ja peale seda peab kasutama NSS (näoga sõidusuunas). Mõned turvatoolid on kuni lõpuni SSS (seljaga sõidusuunas) olekus kasutatavad.  

Mis on I grupp ja mis siia kuulub? Kõige rohkam on eraldi välja toodud I grupi turvatoolid. Need sobivad lapsele alates 9kg, aga siin kehtib nõue, et laps peab iseseisvalt istuma. Osad selle rühma turvatoolidest on kasutatavad SSS olekus ja osad NSS olekus, mõnda saab kasutada kahtepid.  

Mis on II grupp ja mis siia kuuluvad? Enamasti on tegemist turvatoolidega, mis on nn seljatoega pepualused. selles on laps kinnitatud juba auto kolmepunkti turvavööga. Sellised turbatoolid on küll lubatud alates 15kg, aga peab jälgima ka lapse pikkust. Laps peab istuma turvatoolis ilusti, turvarihm ei tohi joosta üle lapse kõri ja sülarihm peab minema üle reite, mitte kõhule. Kuna need turvatoolid ei käi lamavasse asendisse või see on minimaalne, siis peab arvestama, et väikelaps võib magades selles kössi vajuda. Nendel põhjustel ei tasu last väga kiiresti I grupi turvatoolist välja tõsta. 5 punkti turvarihm või löökpadi on lapsele kindlasti mugavam ja neid tasuks võimalikult kaua kasutada.

Mis on III grupp ja mis siia kuulub? Siia kuuluvad enamasti nn pepualused, mis on ilma seljatoeta. Pepualustest tasuks vaadata selliseid, millel on külgedel konksud, mis suunavad kõhul oleva rihma reitele ja eraldi oleks veel turvavöösuunaja külgmise rihma suunamiseks kõrilt eemale.

Eraldi tooksin veel välja turvatoolid, mis vastavad mitmele grupile.
Väga levinud on turvatoolid, mis on kasutatavad 9-36kg lapsele. Need on kasutatavad NSS olekus ja on kas 5 punkti turvarihmadega või löökpadjaga, mille saab lapse kasvades eemaldada. Sellised turvatoolid on väga praktilised, pikalt kasutatavad ja tulevad kõige soodsamad. Kuigi turvatool on lubatud alates 9kg, siis soovitaksin sellega oodata nii kaua kui saab ehk siis kasutada turvahälli maksimaalselt.

Müügil on veel 9-25kg lastele mõeldud turvatoolid. Suur hulk nendest on kasutatavad SSS (seljaga sõidusuunas) olekus ja need on ühed turvalisemad. Rootsis ja Norras on tehtud selle kohta palju uuringuid ja kõik näitavad, et SSS olek on lapsele turvaliseim ja ka mugavaim. Sageli tahetakse laps panna NSS (näoga sõidusuunas) olekusse, sest vanemad arvavad, et see on mugavam ja SSS olekus pole lapsel jalgadele ruumi. Kõik need väited on kahjuks valed. SSS on lapsele palju mugavam, sest laps saab oma jalgu toetada kas auto istmele või istme seljatoele. NSS turvatoolis jäävad lapsel jalad rippu, neid pole kuhugi toetada ja pärast pikka sõitu paljudel lastel jalad kihelevad nn surnud jalg. 
Siin ka väike ja õpetlik video, miks ikka on SSS turvalisem, kui NSS 
http://www.youtube.com/watch?v=sssIsceKd6U

Kuidas paigaldada turvatooli/hälli?

Enne turvatooli/hälli kasutamist peab turvuma hoolikalt selle kasutusjuhendiga ja ka selle auto kasutusjuhendiga, kus seda kasutama hakatakse. Enamasti näidatakse juba poes, kuidas turvavarustust peab autosse paigaldama ja lubatakse seda enne ostu oma autosse proovida. Kahjuks leiab poodides selliseid müüjaid, kes ei tea isegi mida müüvad ja vahel jagavad lausa ohtlike soovitusi. Kõige sagedamini näidatakse vale paigaldust või soovitatakse osta lapse kasvule mittevastav turvatool. Sellepärast soovitan kõigil ise ka kasutusjuhend läbi lugeda, vaadata veel tootja kodulehte ja soovitusi ning võimalusel tutvuda internetis leiduvate õppefilmidega.

Millest alustada?
Esimese asjana tuleb välja valida sobiv turvavarustus. Enne ostu tasub teha veidi kodutööd ja uurida erinevate toodete tausta. Enamikel tootjafirmadel on olemas netilehed, kus tutvustatakse toodet ja tootjat. Kui mingi firma kohta pole netis midagi leida või leiab ainult müügikuulutusi, siis sellist toodet mina ei usaldaks, sest kui peaks midagi jutuma (praak toode), siis pole mul kellegi poole pöörduda. Sageli pole selliste kahtlaste firmade tooted isegi testitud, kuigi omavad vajalikku kleepekat. Kindlasti tasub jälgida erinevaid turvateste.
Turvahälli valikuga on üldiselt lihtne, sest see ostetakse juba enne lapse sündi. Kuid siingi peaks enne ostu turvahälli autosse proovima, et hiljem ei tekiks ebamugavusi.
Turvatooliga on juba veidi keerulisem ja siin võiks lapse nõu kuulda võtta. Isegi, kui laps on alles 1 aastane soovitaksin ma teda enne ostu turvatooli proovida ja ka turvatooli autosse. Nii saab ilusti näha, kas valitud toode on vastavuses lapse pikkuse ja kaaluga, palju jääb kasvuruumi ja kas laps on üldse nõus selles istuma.

Turvatooli kinnitamine autosse
. Enne paigaldamist peab tutvuma turvatooli kasutusjuhendiga ja ka auto kasutusjuhendiga! Kõige lihtsam on paigaldada ISOfix kinnitusega turvavarustust. See käib lihtsalt, valestipaigaldamise võimalus on minimaalne ja õiget kinnitust kinnitavad vastavad andurid.
Turvarihmaga kinnitamine on veidi keerulisem ja seda peab rohkem kontrollima, sest ka kõige parem turvatool ei suuda last avariis kaitsta, kui see on valesti paigaldatud. Kõige esimesena peaks üle vaatama auto turvavöö, see tuleks täies pikkuses välja kerida ja vaikselt sisse tagasi lasta, ilma igasuguste keerdude või sõlmedeta. Kindlasti ei tohi turvavöös olla rebenenud kohti! Kui turvavöö on kontrollitud saab hakata kinnitama turvatooli. Seda tuleb teha vastavalt kasutusjuhendile. Õige paigalduse korral ei jää ükski turvatool istmele loksuma! Turvarihma tuleb seni pingutada, kuni see on tihedalt kinni. Vajadusel võib turvatooli veidi autoistmesse suruda (seda on mugav teha kahe inimesega). Uuematel turvatoolidel on spetsiaalsed turvarihma pingutavad kangid, mis lihtsustavad paigaldust (Maxi cosi Priori SPS vs Maxi cosi Priori XP). Peab jälgima ka turvarihma kinnituskohta, et see ei jääks kuidagi nurga all turvatooli küljele, sest avarii korral võib selline kinnitus pingele alla anda ja lahti tulla.

Turvahälli paigaldus
. Kõik turvahällid paigaldatakse SSS (seljaga sõidusuunas)! Mitte kunagi ei tohi seda panna näoga sõidusuunda, sest imiku pea on võrreldes kehaga nii palju suurem ja raskem ning avarii korral ei jõua kael seda kohal hoida. Tulemuseks on rasked kaela ja selgroovigastused, isegi surm. Turvahällidel puudub võimalus see NSS panna, kuigi osad vanemad seda üritavad. Alati tuleb lugeda turvahälli kasutusjuhendit ja auto kasutusjuhendit! Siin on näha, mis juhtub valesti paigaldatud turvahälliga.
Kui kasutada kinnitamiseks auto turvavööd, siis peab samuti alustama rihma kontrollimisest, et see poleks keerdus, sõlmes või katki. Kui see kontrollitud, siis tuleb rihm kinnitada vastavalt juhisele. Enamasti jookseb nn kõhu rihm üle jalgade, läbides külgedel olevaid haake ja diagonaalrihm jookseb turvahälli ümbert (maxi cosi paigaldus, enamus kinnituvad sarnaselt). Jälgida tuleb, mis asendisse tuleb jätta kandesang. Osadel käib see üles, osadel jalgade juurde, osadel pea juurde. Mõndadel turvahällidel on peal näidikud, mis näitavad õiget kallet, et lapsel oleks maksimaalne kaitse ja mugavus.
Turvahälli paremaks ja mugavamaks kinnituseks on olemas ISOfix ja easybase alused. Alati tuleb kindlaks teha, kas turvahäll ja alus omavahel ühilduvad! Enne kasutust tutvuge kasutusjuhendiga! Isofixi on väga mugav kinnitada ja selle valesti paigaldamine on minimaalne. Kuna kõikidel autodel pole isofix valmidust tuleb see enne ostu sooritamist kindlaks teha. Kui te ise vaadata ei oska, siis küsiga seda oma autoesindusest või uurige beebitarvetepoest müüjalt infot. Easybase kinnitub autosse turvavööga ja see tuleb kinnitada nii, et istmel ei loksuks (vt turvatooli kinnitamine). Aegajalt peab kontrollima, et aluse kinnitus poleks järgi andnud. Kindlasti peab ka jälgima, et turvavöö kinnituskoht ei jääks kuidagi nurga alla vaid ilusti sirgelt.

Istmekõrgenduse ehk "pepualus" kasutamine.
Vastavalt määrusele sobivad pepualused kasutada alates 22kg lapsel, mitte 15kg nagu sageli reklaamitakse! Pepualusel peaksid olema külgedel sangad, mis juhivad kõhurihma ilusti üle reite, et see ei vigastaks kuidagi lapse õrna kõhtu. Hea oleks, kui alusel on lisaks turvavöösuunaja, mis suunad diagonaaalrihma lapse kaelalt eemale. Ei soovita kasutada selliseid pepualuseid, millel puuduvad külgedel sangad, sest avarii korral see lihtsalt lendab lapse alt minema ja ei paku kaitset.

Turvavarustus eesistmel ja airbag.
Ühtegi SSS turvatooli ei tohi kasutada eesistmel, millel on airbag (õhkpadi) aktiveeritud! See võib last tõsiselt vigastada ja isegi surmata. Kui laps on juba NSS turvatoolis, siis peab auto istme võimalikult taha lükkama, et airbag ei plahvataks lapsele otse näkku.

SSS (näoga sõidusuunas) või NSS (näoga sõidusuunas)
. Mida kauem on laps SSS turvatoolis, seda mugavam ja turvalisem on. Paljud vanemad kardavad, et sellises turvatoolis pole lastel piisavalt ruumi jalgadele. See arvamus on väär, sest tegelikult on lapsel jalgadel ruumi ja nii on ka mugavam. Laps saab jalgu sõidu ajal toetada või siis lihtsalt "jalad seinale visata". Statistika näitab sedagi, et SSS turvatoolis olnud lastel ei ole avarii korral jala ja puusavigastusi, mis on NSS olekus tavalised. Kui keegi seda jalgade asetuse juttu ei usu võib ise teha katse: istuge kõrgemal pingil nii et jalad maha ei ulatu. Kaua te vastu peate ja kui olete nii umbes 1h istunud, kas siis tunnete veel oma jalgu? Nüüd mõelge, mis tunne on lapsel sedasi rippuvate jalgadega paaritunnine sõit olla. Võite veel jälgida oma lapsi sõidu ajal, enamus ajavad jalad krõnksu, sest see on mugav. Lisan ka ühe õpetliku video SSS kasulikkusest. Õppige teiste vigadest, ärge tehke enda lastega inimkatseid. 

Turvavarustus ja paksud talveriided. Kuna Eesti kliima on nagu ta on, siis peame lastel kasutama küllaltki pakse talveriideid, et nad soojas püsiks. Kahjuks suured vammused ja turvavarustus ei käi hästi kokku, sest need vähendavad turvalisust kuna turvarihmad ei ole tihedalt vastu last. Turvahälliga on lihtne, sest lisana saab osta erinevaid soojakotte, mida saab kasutada kombeka asemel. Turvatooliga on juba keerulisem, sest sinna pole eriti selliseid lisasi saada. Kellel on võimalus, see võiks enne sõitu autot soojendada ja alles siis lapse õhukeste riietega sisse tõsta. Lisana võib veel kasutada tekki, aga need kipuvad sõidu ajal maha libisema. Kui kellegi on mõni hea idee, siis andke teada, mida teha külma ilma ja turvatoolis oleva lapsega. Lisan ka näitlikustava  video.

4 comments:

Kadri said...

Tere. Suur aitäh vajaliku postituse eest. Ma olen küll selle kõik ise varem juba selgeks omale teinud, aga ma ütleks, et selle kõige uurimine oli üks paras uurimistöö. Selle info kättesaamine peaks kergem olema ja müüjate teadmised samuti paremad.
Kuidas teie saite aru sellest isofix nõudest täpsemalt? Et kas peab isofix kinnitus olema, mida samas saab kasutada ka autos, millel ei ole isofix kinnitust? Praegu on enamus tooli sellised, mille puhul isofix kinnitusega tooli ei saa panna autosse, millel ei ole isofix kinnitust. Ainult ühte tooli olen näinud, millel saab isofix kinnituse eest ära keerata kui panna autosse kus isofix kinnitust ei ole.
Mulle meeldib väga ka see video kus on näha kuidas laps autos tõenäoliselt avarii korral on. https://www.youtube.com/watch?v=sssIsceKd6U

Anonymous said...

Tere

Meie peaaegu 4-aastane poeg sõidab siiani SSS toolis BeSafe Iizi Plus. Mees ütleb et ta kipub autos end toolist küljele välja vaatama küünitama nii et pea on toolist küljele väljas ja avarii korral on see muidugi väga ohtlik ja et parem oleks osta talle löökpadjaga NSS tool.
Mina jälle mõtlen et kas meie laps on siis tõesti nii eriliselt käituv ja kas kõigi nende Rootsi laste puhul kes SSS tooli kasutavad seda probleemi pole.

Minu meelest mahuks poiss veel ca aasta sinna IIzi Plusi ja ma ostaks pigem teisele lapsele (praegu 1,4) Concord Reverso).

Anonymous said...

tahaks ka isofixi kohta küsida. hetkel laps 7k ja paari kuu pärast vaja hällist tooli panna. meie autol ei ole isofix kinnitusi. kas peaks nagu uue auto ostma sellepärast? mul on juhe jumala koos juba millist tooli osta?

elenanni said...

Hetkel ei ole veel vaja uut autot. Turvavööga kinnitatavate toolide valik piisavalt suur. Ise soovitaks just kuni 25kg lapsele sobivat seljaga sõidusuunas turvatooli, need enamuses turvavööga kinnitatavad. Eestis müüakse Britaxit, Klippanit, HTS Besafet jne sss turvatoole.